Rapla mõisate jooksud 2024 toimub esmakordselt.

Sari saab alguse Alu mõisast 04.08.2024.a

Kõik sündmused algavad kell 12.00 laste jooksudega ja jätkuvad kell 12.15 noorte-ja põhijooksuga.

Kõiki osalejaid autasustatakse meenemedaliga, kolmele parimale omas vanuseklassis kinkekott toetajatelt.

 

Hõreda mõis on üks suursugusemaid mõisu Eestis ja sobib seega hästi sarja teiseks osavõistluseks. Sündmus toimub 18.08.2024

Hõreda mõisa (saksa k Hoerdel) rajas Berendt von Taube 1627. aastal, eraldades selleks maatüki Rapla kihelkonnas asuvast Sikeldi mõisast.
1755. aastast kuulus mõis von Stahlide aadlisuguvõsale.
1812. aastal, Gideon von Staali ajal valminud peahoone oli Eesti kõrgklassitsismi üks tippteoseid.Kahekorruselisele varaklassitsistlikule hoonele liideti kuppelehitis ja sammasportikusega tiivad. Hõreda mõisa suurte ehituskulude tõttu pidi Gideon von Staal mõisa 1819. aastal aga maha müüma.
Pikalt tühjana seisnud hoone oli 1990te keskpaigaks muutunud pooleldi varemeiks — alles oli praktiliselt vaid majakarp. 1980tel hoonele pandud uus katus jäi kahjuks tegemata aga just keskkupli kohalt. See hävitas järgneval aastakümnel kuppelsaali interjööri koos maalingutega, jättes alles vaid tühised fragmendid. Kaasajal on hoone eraomanduses ning õnneks lõpuks ka katustatud ning tühjad aknaavad laudadega kinni löödud, millega on suurem häving peatatud.

Ka kõrvalhoonetest on alles vähesed riismed. Vaatamist on väärt neogooti stiilis viinavabriku varemed.

Kolmas osavõistlus toimub Seli mõisas 31.08.2024

Keskajast pärinevat Seli (saksa k Sellie) mõisat on esmamainitud 1474. aastal, mil ta kuulus Pirita kloostrile. Hiljem oli mõis von Tiesenhausenite, von Wrangellide, von Uexküllide ja von Rosenite aadlisuguvõsade valduses. 1720. aastal läks mõis von Rosenite kätte. 1781. aastal omandas mõisa Johann von Stenbock. Alates 1831. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis taas von Tiesenhausenitele.

Mõisa peahoone on ehitatud mitmes järgus 18.-19. sajandil. Enamik hoonest oli tollal ühekorruseline. 1905. aastal hoone põletati ning taastati veidi muudetud kujul. Tollal lisati hoone fassaadile kolme akna laiune kahekorruseline keskosa koos lameda kolmnurkfrontooniga

Neljas mõis mida kutsume külastama on Kuusiku mõis. Sündmus toimub 29.09.2024

Kuusiku mõisat (saksa k Saage) on esmamainitud 1467. aastal, mil ta kuulus von Wrangellidele. Von Wrangellide omandusse jäi ta kuni Põhjasõjani, moodustades vahepeal pikka aega ühise majapidamise Sikeldi mõisaga.

18. sajandil oli mõis von Hastferite omanduses. Von Hastferid lasid 18. sajandi lõpul mõisa ehitada barokse murdkelpkatusega puidust peahoone, mis on säilinud tänini. 

Rapla mõisate jooksusarja lõpetab suursugune Raikküla mõisa jooks 12.10.2024

Raikküla mõisat (saksa k Rayküll) on esmamainitud 1469. aastal. 1782. aastal omandasid mõisa von Staalid, kelle ajal ehitatati mõis esinduslikult välja.

18. sajandil püstitati mõisa kõrgel soklil asuv barokne peahoone. 19. sajandi algul ehitati hoonet mitmeid kordi kõrgklassitsismi vormireeglite järgi ümber. 1819-20 kulgenud viimase ja põhjaliku ümberehituse tulemusena lisati hoonele kuue rühmitatud joonia sambaga portikus, mida kroonis kolmnurkfrontoon.

Peaukse ülaosa oli kujundatud kaarja kolmikakna, nn veneetsia aknana. Tagafassaad oli veidi lihtsam – seda ilmestas kolme akna laiune eenduv kahekorruseline risaliit lihtsavormilise kolmnurkfrontooniga. Hoone põhikorruse esindusruumides olid stiilsed klassitsistlikud interjöörid, mis olid Eesti ühed esinduslikumad.